LUMELINN

Esmaspäeval ehitame lumelinna. Tegevus toimub kehalise kasvatuse tunni ajal. Pane end soojalt riidesse ja kui võimalik, võta ehitamiseks kaasa mõni abivahend.

TUULEKÜLM

Tabelist saab teada tegelikult toimuva välisõhu temperatuuri. Vaja on teada tuule kiirust ja termomeetri näitu.



Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 °C ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 °C ja madalam 7.–9. klassis.

Tuulekülm on kirjas ka osadel veebilehtedel ilmateate juures. Näiteks ilmajaam.ee lehel.

HIIRE AUTO

Hiire auto

http://photopeach.com/album/18a2he1?ref=est

LUMEMEMMED

KÜLMAST

* Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 °C ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 °C ja madalam 7.–9. klassis.


* Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:
1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 °C;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 °C;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.


* Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri

Allikas: Raasiku Põhikooli koduleht.




Seoses tõeliselt külma talve saabumisega on EMHI kodulehele (Ilmavaatlused - Tuulekülm) välja pandud temperatuurid, mida inimene õues tunneb ehk tuulekülm. See temperatuur on madalam kui see, mida näitab termomeeter akna taga ja mis on raadios välja kuulutatud.

Külmatunnet suurendab tuul, mis puhub ära inimese kehasoojusega soojendatud õhukihi tema ümbert. Mida tugevam tuul ja madalam õhutemperatuur, seda rohkem kulutab inimene energiat, et ilmale avatud nahapinna temperatuuri ohutul tasemel hoida. Teatud piirist allpool ta seda ei suudagi. Loetakse, et -27° puhul on külmumisoht pikaajalisel väljas viibimisel; -35° juures on naha külmumise oht 10 - 15 minuti jooksul ja -40° korral võib nahk külmuda vähem kui 10 minutiga.
Allikas: Ilm.ee

LUGEMISPÄEVIK

Kui kaugel sa oma 3. veerandi klassivälise lugemisega oled? Kas valid alles raamatuid välja? Või juba loed? Ära mingil juhul jäta lugemist viimasele hetkele, vaid alusta kasvõi kohe täna.
Raamatuid lugedes täidame lugemispäevikut. Lugemispäevikusse märgitakse teose autor, pealkiri, tegelased ning kirjutatakse lühike sisukokkuvõte. Kui raamatus on palju erinevaid jutte, mis omavahel seotud pole, siis tuleb seda kokkuvõtte tegemisel mainida ning sel juhul kirjutad kokkuvõtte jutust, mis sulle kõige enam meeldis. Lugemispäevikusse joonistatakse ka illustratsioon (ehk pilt), mis seostub raamatu ja tema tegelastega.
Siin on sulle mõned näited:




Kui sa varakult ja usinasti lugema hakkad, siis pääsed sellest olukorrast, kuhu sattus Juss.

PINTSLITRÜKK

LAUSELÕPUMÄRGID

Harjutus 1
Harjutus 2
Harjutus 3
Harjutus 4

LUMEMEHED

3. VEERANDI RAAMATUD

2010 aasta on lugemisaasta. Ka meie loeme sel aastal veidi rohkem.
3. veerandil vali järgnevast nimekirjast välja kolm raamatut, mis tuleb veerandi jooksul läbi lugeda ning õpetajale vastata.
1. T. Seero „JÜRIMARI PERE LOOD”
2. K. Soans „OLIVIA JA ESIMENE MAAILM”
3. T. Toomet „SUPERSÜNNIPÄEV”
4. J. Rannap „LÜHIKESED LOOD”
5. J. Vaiksoo „LUMEMÖLL”
6. T. Toomet „VANAAJA LOOD”
7. T.Seero „TUBLI LAPSE JUTURAAMAT”
8. E. Niit „ONU ÖÖBIKU ÖÖPÄEV”
9. S. Olsson „JÄLLE SEE SUNE”
10. S. Olsson „SUNE LÄHEB TEISE KLASSI”
11. T. Appelgren „VESTA-LINNE JA NUUSU”
12. K. Priilinn „KOERALAPS BERTA SEIKLUSED”
13. K. Kass „KASPER JA VIIS TARKA KASSI”
14. E. Raud „KUKEST JA KUREST, KONNAST JA KARUST”
Nimekiri on üleval ka klassi kodulehel. Vaata siit.

AASTA 2010 LIND JA PUU

Aasta linnuks on Eesti Ornitoloogiaühing valinud hall – ja punaselg - õgija. Tegemist on järjekorras juba 16. aasta linnuga.

Mõlemad liigid on meil küllaltki tavalised, kuid samas vähetuntud linnud. Nii emas – kui isaslinnud on aasta vältel sarnases sulestikus. Pesitsusajal tegutseb liik varjatult rabades. Hallõgija arvukuseks hinnatakse Eestis 300-600 paari.
Punaselg - õgija on märksa tavalisem pesitseja ja avamaastikes, põõsastikes ning kadastikes üldlevinud haudelind. Sellele vaatamata tuntakse vaikselt traadil või põõsaladvas saaki varitsevat punaselg - õgijat üsna vähe. Rändlinnuna saabub punaselg - õgija meile mai keskel, isalinnud veidi varem kui emalinnud.
Euroopas on punaselg - õgija kantud Euroopa Liidu nn. linnudirektiivi, erilist kaitset vajavate liikide hulka. Punaselg - õgija arvukuseks hinnatakse Eestis kuni 60 tuhande paarini.



Aasta puu- toomingas kasvab niiskemates paikades, leht- ja segametsades, jõekallastel on levinud alusmetsaliik. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Eelistab viljakamaid muldi ja on külmakindel. Annab hästi kännu - ja juurevõsusid, kuulub pinnast parandavate liikide hulka.
Eesti võimsamad toomingad kõrguvad üle viieteist meetri ja on üle meetrise tüve ümbermõõduga.
Kuidas talvisel ajal toomingat ära tunda, kui on kahtlusi? Kooretükki sõrmede vahel muljudes tunneme toominga lõhna äratuntavalt.

Allikas: looduskalender.ee