Aasta linnuks on Eesti Ornitoloogiaühing valinud hall – ja punaselg - õgija. Tegemist on järjekorras juba 16. aasta linnuga.
Mõlemad liigid on meil küllaltki tavalised, kuid samas vähetuntud linnud. Nii emas – kui isaslinnud on aasta vältel sarnases sulestikus. Pesitsusajal tegutseb liik varjatult rabades. Hallõgija arvukuseks hinnatakse Eestis 300-600 paari.
Punaselg - õgija on märksa tavalisem pesitseja ja avamaastikes, põõsastikes ning kadastikes üldlevinud haudelind. Sellele vaatamata tuntakse vaikselt traadil või põõsaladvas saaki varitsevat punaselg - õgijat üsna vähe. Rändlinnuna saabub punaselg - õgija meile mai keskel, isalinnud veidi varem kui emalinnud.
Euroopas on punaselg - õgija kantud Euroopa Liidu nn. linnudirektiivi, erilist kaitset vajavate liikide hulka. Punaselg - õgija arvukuseks hinnatakse Eestis kuni 60 tuhande paarini.
Aasta puu- toomingas kasvab niiskemates paikades, leht- ja segametsades, jõekallastel on levinud alusmetsaliik. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Eelistab viljakamaid muldi ja on külmakindel. Annab hästi kännu - ja juurevõsusid, kuulub pinnast parandavate liikide hulka.
Eesti võimsamad toomingad kõrguvad üle viieteist meetri ja on üle meetrise tüve ümbermõõduga.
Kuidas talvisel ajal toomingat ära tunda, kui on kahtlusi? Kooretükki sõrmede vahel muljudes tunneme toominga lõhna äratuntavalt.
Allikas: looduskalender.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar