Intervjuu

3. septembril sai 80-aastaseks Jaan Rannap – lastekirjanik, kelle raamatuid armastasid lugeda juba sinu emad-isad. Ehk tead neid sinagi: „Nublu“, „Klaabu“, „Agu Sihvka annab aru“, „Topi“, „Toonekurg Tooni“, „Jefreitor Jõmm“, „Salu Juhan ja tema sõbrad“, „Nelja nimega koer“, „Roheline kindlus“ ning paljud, paljud teised! Täheke soovib oma kauasele toimetajale palju õnne ning esitab mõned küsimused.

Olete olnud aastakümneid Tähekese toimetaja. Mis on lasteajakirja tegemise juures kõige toredam ja kõige koledam?

Jätame selle kõige-kõige-kõige. Lasteajakirja tegemine oli mulle pikka aega väga meeldiv ja mõnus töö. Midagi koledat ei ole mul sellest mäletada.

Kelleks te lapsena saada tahtsite?

Lapseeas ei tulnud mulle pähegi mõelda, kelleks tahan saada. Kui keegi oleks siis seda küsinud, ei oleks ma osanud tõsimeelselt vastata.

Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid!

Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi läksin, lasi sealne emakeele õpetaja kõigil kodutööna kirjutada, mida nad lugenud on. Minu loetelu oli mitu lehekülge pikk. Ma usun, et see algas nii: Oskar Luts „Kevade“, Richard Roht „Väleküüs ja Tuhknai“, Jüri Parijõgi „Teraspoiss“, „Tsemendivabrik“, Karl August Hindrey „Kill Martuse lihavõtted“

Õige mitu teie enda kirjutatud raamatut räägivad koertest – „Nublu“, „Tuukerkoer Torru“, „Nelja nimega koer jne.“ Mitu koera on teil endal olnud ja mis on nende nimed?

Koos praegusega tuleb kokku neli. Erdelterjer, rotveiler ja kaks saksa lambakoera. Terjerile andis nime Eti Tšuktšimaale polaarjoone taha tehtud reis. Eti tähendab tšuktši keeles rõõmusõnumit – tere, mina tulen! Rotveiler oli Bella, järgmised kaks Reti ja Roki.

Teie viimati ilmunud raamatu peategelane on Jaana-nimeline tüdruk. Kas see Jaana on ka päriselt olemas?

Jaana ei ole päriselt olemas. Aga üsna palju on Jaana lugudes seda, mis on juhtunud minu laste ja nelja lapselapsega.

Kas te ka praegu lastele mõnda raamatut kirjutate?

Pärast Jaana raamatut kirjutasin ma raamatu, mis peaks septembris ilmuma. Selle pealkirjaks on „Proua Vaideri hiirekull“. Praegu kirjutan ainult kirju sõpradele. Meiliaadressidel.

Intervjuu pärit ajakirjast TÄHEKE.